<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Kõik Räägivad Sellest &#187; produktiivsus</title>
	<atom:link href="http://krs.ee/tag/produktiivsus/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://krs.ee</link>
	<description>Kõik Räägivad Sellest</description>
	<lastBuildDate>Fri, 09 Dec 2011 11:48:57 +0000</lastBuildDate>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.2.1</generator>
		<item>
		<title>Majanduse konkurentsivõime sõltub tootlikkusest</title>
		<link>http://krs.ee/majanduse-konkurentsivoime-soltub-tootlikkusest/</link>
		<comments>http://krs.ee/majanduse-konkurentsivoime-soltub-tootlikkusest/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 08 Mar 2010 20:03:19 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Mihkel Nurm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Ideed]]></category>
		<category><![CDATA[Mõtteterad]]></category>
		<category><![CDATA[konkurents]]></category>
		<category><![CDATA[majandus]]></category>
		<category><![CDATA[majanduskasv]]></category>
		<category><![CDATA[produktiivsus]]></category>
		<category><![CDATA[töötlev tööstus]]></category>
		<category><![CDATA[tootlikkus]]></category>
		<category><![CDATA[väärtus]]></category>
		<category><![CDATA[võime]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://krs.ee/?p=784</guid>
		<description><![CDATA[ Majanduskasvu allikaks on eelkõige tootlikkuse kasv. Kuid Eesti töötleva tööstuse tootlikkus oli 2004. aastal Euroopa Liidu arenenuimate riikide omast ligikaudu kuus korda madalam (Eurostat 2009; Arengufond 2008). Vahe väheneb aeglaselt ja mitmed arengud teevad murelikuks. Eesti inimarengu aruandest selgub, et meie majandusstruktuur on viimastel aastatel muutunud suunas, mis annab küll kiiret majanduskasvu, kuid läheneb arenenud [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p> Majanduskasvu allikaks on eelkõige tootlikkuse kasv. Kuid Eesti töötleva tööstuse tootlikkus oli 2004. aastal Euroopa Liidu arenenuimate riikide omast ligikaudu kuus korda madalam (Eurostat 2009; Arengufond 2008). Vahe väheneb <a href="http://www.krs.ee/wp-content/uploads/2010/03/productivity1.jpg"><img class="alignright size-medium wp-image-845" title="productivity" src="http://krs.ee/wp-content/uploads/2010/03/productivity1-300x256.jpg" alt="" width="300" height="256" /></a>aeglaselt ja mitmed arengud teevad murelikuks. Eesti inimarengu aruandest selgub, et meie majandusstruktuur on viimastel aastatel muutunud suunas, mis annab küll kiiret majanduskasvu, kuid läheneb arenenud Euroopa Liidu maade asemel hoopis Lõuna-Euroopa riikide majandus­struktuurile. Eesti “kreekastub” (Eesti Koostöö Kogu 2008).</p>
<p>Kui Eesti asuks Kreekaga samal laiuskraadil, polekski selline areng ohtlik. Kuid me asume tunduvalt põhja pool ning siin kulub palju energiat ja raha halbade kliimaolude korvamiseks. Et sügavamal asuvad vundamendid ja kommunikatsioonid, paksemad seinad, soojusisolatsioon, mitmekordsed aknad ja lume raskusele vastu pidada suutev katus maksavad palju, on meie ehitised hulga kallimad kui lõunapoolsetes riikides. Pool aastat on vaja hooneid kütta. Sise- ja välistemperatuuri suurema erinevuse tõttu on ka energiakaod suuremad. Samuti on Eestis tahes-tahtmata vaja töötajatele kõrgemat palka maksta kui lõunapoolsetes riikides – nad peavad ju olema suutelised tasuma kulukate põhjamaiste elamute ja kütte, infrastruktuuri, soojema riietuse, rikkalikuma toidu eest. Seetõttu on Eesti töötleva tööstuse ettevõtete tootmiskulud lõunapoolsete riikide omadest paratamatult suuremad ja me ei suuda paljudes tavapärastes tootmisvaldkondades nendega maailmaturul konkureerida (Kilvits 2004).<a href="http://www.krs.ee/wp-content/uploads/2010/03/productivity_slide.jpg"><img class="alignright size-medium wp-image-848" title="productivity_slide" src="http://krs.ee/wp-content/uploads/2010/03/productivity_slide-300x233.jpg" alt="" width="180" height="164" /></a></p>
<p>Soovitan võtta endale harjumuseks mõelda iga tegevuse juures, et kuidas ma saan rohkem väärtust  juurde luua ja kuidas ma  saaks veel rohkem inimesi teenindada. &#8220;Kui Sa juba nii kui nii mõtled, siis mõlte suurelt&#8221; (D. Trump). Samad tuuled puhuvad meil kõigile, see kuhu me jõuame, sõltub kuidas purjed on sätitud.  On aeg purjed üle vaadata, vanad paradigmad minema visata ja leida enda nishh, mis looks maailmas väärtust juurde.</p>
<p>Jälgi mind twitteris: mihkelnurm</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://krs.ee/majanduse-konkurentsivoime-soltub-tootlikkusest/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>

