9 minutiga paremaks suhtlejaks
Lugemisaeg: 9 minutit
Lühitutvustus: Suhtlemisoskus, mis hoiab ära 80% tülidest ja garanteerib efektiivse kommunikatsiooni. Paremad suhted, ilusam elu.
Miks raha ei too õnne? Miks mõned rikkurid on tegelikult õnnetumad kui vaesemad inimesed kes ei saa endale mingit luksust lubada? Üks olulisemaid faktoreid siinjuures on tõdemus, et 80% meie rahulolust ja õnnetundest tuleb suhetest teiste inimestega. Inimene on sotsiaalne loom ja hoolimata kõigest mõjutavad teised inimesed meie tundeid kõige rohkem. Olgu see tööl, kodus või suvaliste inimestega tänavalt – suhtlemine nendega annab elule värvi. Kuidas luua oma ellu positiivseid, sooje ja erksaid värve sõltub meie oskusest suhelda. Mida oskuslikum suhtleja Sa oled, seda vähem stressi ja rohkem küllust on Sinu elus.
Kuidas parandada oma suhtlusoksust?
Selles artiklis pööran tähelepanu kõige olulisemale suhtlusvaldkonnale – suhtlemine lähedaste inimestega. Lähedased on need, kes ka kõige raskematel aegadel meid jälle jalule aitavad.
Siinkohal tahaksin Sulle tutvustada kõige praktilisemat eneseabi raamatut, mida seni olen lugenud. Juba esimesed kaks peatükki on nii head, et tasus selle investeeringu mitmekordselt ära. Kõige parem on see, et raamatus toodud nippe, mida kohe ka Sulle tutvustan, saab kohe kasutama hakata. Minul isiklikult läks juba samal õhtul praktiseerimiseks ning see muutis minu suhtluskvaliteeti oluliselt. Mul on isegi kahju, et ma varem seda ei teadnud, sest nii oleksid väga paljud mõttetud tülid oma kallimaga ära jäänud.
Raamatu nimi on „Suhtlemisoksused” (autorid: Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning). Kahjuks on see tänaseks
suurematest raamatupoekettidest välja müüdud. Raamat on kirjutatud lihtsas keeles ja annab väga praktilist nõu. Tuuakse konkreetseid ja elulisi näiteid. Siinkohal annan Sulle edasi minu kokkvõtte täissõnumite edastamisest.
Mis on täissõnumid ja miks need olulised on?
Liiga tihti tekib suhtluses konflikt seepärast, et ei saada teineteisest aru. Üks ütleb üht ja teine saab hoopis teisiti aru. Suurel määral on see põhjustatud sellest, et sõnumi edastaja ei anna täis sõnumit vaid pigem vihjab mingile asjale. See tähendab, et edastatakse poolikuid sõnumeid ning kuulaja peab tühjad kohad ise oma arusaama järgi ära täitma. See ei ole efektiivne ning tekitab konflikte. Näiteks lauses „Räägi ometi inimese moodi!” on maskeeritud soov. Täissõnum võinuks olla: „Sa räägid nii vähe, ja kui sa midagi ütled, siis vaiksel ja ükskõiksel häälel (tähelepanek). Mulle jääb mulje, et sa ei hooli minust, et sul ei ole tundeid (arvamus). See teeb mulle haiget (tunne), palun räägi minuga (soov).” Neid kahte lauset lugedes võime ise aimata kui erinevalt me reageeriks kummalegi.
Millised sõnumeid me kasutame?
Eneseväljenduse neli kategooriat:
Teiste inimestega suhtlemist võib jagada nelja kategooriasse: Sa väljendad oma tähelepanekuid, mõtteid, tundeid ja soove. Iga kategooria nõuab erinevat väljendusstiili ning sageli ka täiesti erinevat sõnavara.
Tähelepanekud
See on teadlaste, detektiivide, televiisoriparandajate keel. Oma tähelepanekuid edastades nendite, mida meeled Sulle ütlevad. Ei mingeid oletusi, järeldusi ega kokkuvõtteid – kõik on puhas fakt. Mõni näide tähelepanekute kohta:
- „Lugesin kuskilt, et viiesaja aasta pärast algab uus jääaeg.”
- „Varem elasin ma Siili tänav 10”
Kõik need avaldused piirduvalt rangelt sellega, mida kõneleja on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud.
Mõtted
Teie mõtted on järeldused sellest, mida oled kuulnud, lugenud ja märganud. Need on katsed sünteesida oma tähelepanekuid, et aru saada, mis tegelikult toimub, ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. Sinu mõtted võivad hõlmata ka väärtushinnanguid – otsustate, kas miski on hea või halb, õige või vale. Veendumused, arvamused ja teooriad on kõik ühel või teisel moel järeldused. Paar näidet:
- „Eduka abielu aluseks on enesekesksusest loobumine.”
- „Mina arvan, et universum jääbki igavesti plahvatama ja kokku varisema.” (teooria)
- „Täisteraleib on ainus leib, mis süüa sünnib.” (arvamus)
Tunded
Oma tunnete väljendamine on arvatavasti suhtluse raskeim osa. Mõned inimesed ei taha kuulda, mida sa tunned. Kui kõne alla tulevad tunded, valdab neid tüdimus või ärritus. Mõned inimesed kuulavad teise tundeid valikuliselt. Nad võtavad osa Sinu lahutusjärgsest nukrameelsusest, kuid keelduvad kuulamast Sinu pihtimust surmakartusest. Kõige vähem tahetakse kuulata teise vihapurskeid, sest need ohustavad kuulaja enesehinnangut.
Kuna tundetulv tekitab inimestes sageli ohutunnet või hirmu, oled ehk otsustanud enamiku tundeid varju hoida. Ometi on just Sinu tunded need, mis teevad teid ainulaadseks. Jagatud tunded on lähedaste suhete alustala. Kui annad teisele teada, mis Sind vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks sinu vajadusi.
Mõned näited tundeavaldustest:
- „Igatsesin Tomi järele ja tundsin temast hirmsasti puudust, kui ta Euroopasse sõitis.”
- „Tunnen, et olen sind alt vedanud, ja see närib mul hinge seest.”
- „Istun üksi kodus, tunnen, kuidas mööda selgroogu käib üks võdin üles-alla, ja mind haarab mingi seletamatu ärevus.”
Pane tähele, et tundeavaldused ei ole tähelepanekud, väärtushinnangud ega arvamused. Näiteks lausel „Vahel tundub mulle, et sa oled oma arvamuses hirmus jäik” pole midagi ühist tunnetega. See on lihtsalt pisut leevendatud hinnang.
Soovid
Keegi peale Sinu enda ei tea, mida Sa tahad. Sa oled iseenda ekspert ja suurim asjatundja. Ometi võid sa olla endal ära keelanud oma soovidest rääkida, lootes, et sõbrad ja pereliikmed on piisavalt tundlikud või lausa selgeltnägijad, et neid õhust tabada. „Kui te mind armastaksite, teaksite, mis viltu on,” on üldlevinud veendumus. Kuna tunned, et midagi paluda pole kena, saab soovide väljendamine sageli viha- või tõrksusvarjundi. Viha annab mõista: „Ma ei tohiks paluda ja sina ei tohiks mind paluma sundida.”
Proovida ülal hoida lähisuhet, kus sa ei väljenda oma soove, on nagu juhtida ilma roolita autot. Võid gaasi põhja vajutada, kuid suunda muuta ja asfaldiauke vältida ei suuda. Inimsuhted muutuvad, kohanevad ning kasvavad, kui mõlemad osapooled on võimelised oma soove selge sõnaga väljendama. Tüüpilisi sooviväljendusi:
- „Saad sa kella seitsmeks koju tulla? Ma tahaks kindlasti kinno minna?”
- „Ma tahaksin sinuga kokku saada ja selle asja selgeks rääkida.”
- „Võta mind palun kaissu.”
Soovide väljendamisega ei halvustata ega mõisteta kohut. Sa ei süüdista, vaid ütled ausalt, mis Sind aitaks või rõõmustaks.
Kuidas täissõnumit koostada?
Täissõnumid
Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat: mida näed, mõtled, tunned ja soovid. Lähisuhted püsivad täissõnumite najal. Sinu parimad sõbrad, partner ja pereliikmed ei tea kogu tõde, kui Sa ei jaga nendega kõiki kogemusi. Täissõnumis ei jäta Sa olulisi seiku jutust välja, ei varja oma viha, ei suru alla oma tahtmisi. Täissõnumiga annad täpset tagasisidet, mida Sa olete tähele pannud, mis järeldusi Sa sellest teed, mida tunned. Kui Sa vajad midagi või näed võimalust asja muuta, pöördu vestluskaaslase poole otsekohese palve või ettepanekuga.
Mitte kõik inimsuhted ega olukorrad ei nõua täissõnumeid. Automehaanikuga saab tulemusrikkalt suhelda, ilma et peaksid talle südant puistama. Isegi lähedastega suheldes on enamik sõnumeid üsna informatiivsed. Kuid osalised sõnumid, millest midagi tähtsat on välja jäetud või mida on hägustatud, kipuvad lähisuhetele saatuslikuks saama.
Täissõnumite moodustamine on õpitav oskus, mis tuleb ajapikku. Proovige seda harjutust:
- Vali sõber või pereliige, keda usaldad.
- Selgita talle täissõnumite põhimõtet.
- Leppige kokku harjutuseaeg.
- Valige teema, millest sooviksite rääkida, miski, mis oli küllalt oluline, et teile mõju avaldada. See võib olla seotud mineviku või olevikuga, teiste inimestega või just nimelt selle inimesega, kes aitab sul harjutust läbi viia.
- Rääkige valitud teemal, kasutades täissõnumi kõiki nelja komponenti. Rääkige, mis juhtus ja mida te tähele panite, kirjeldage oma mõtteid ja järeldusi, öelge, mida tundsite, ning kirjeldage oma soove selles olukorras.
- Kui sa oled lõpetanud, kordab partner oma sõnadega sõnumi iga osa.
- Paranda, kui ta millestki õigesti aru ei saanud.
- Vahetage pooli ning laske partneril täissõnumit kasutades mõnest oma läbielamisest rääkida.
Nüüd leppige partneriga kokku, et kasutate igast olulisest asjast rääkides edaspidi täissõnumeid. Pühendage täissõnumite moodustamisele kaks nädalat. Kandke hoolt, et annate teineteisele tagasisidet, mida kuulsite ja mis jutust välja jäi. Kahe nädala pärast tehke kokkuvõtteid. Teie eesmärk on muuta täissõnumite moodustamine automaatseks. Lõpuks võid treeningusse kaasata teisedki lähedased inimesed. Harjutuste käigus õpid kiiresti leidma informatsiooni, mis on vajalik täissõnumite moodustamiseks.
Kokkuvõte
Tegemist on väga praktilise lähenemisega ja ei vaja muud kui harjutamist. Kes seda tehnikat esimest korda proovib, märkab kindlasti, et alguses on üsna vaevaline ja aeglane selliselt suhelda ning võib tekkida tahtmine reegleid rikkuda. Siiski, ole kannatlik! Harjutamisega muutub tähelepanek-mõte-tunded-soovid suhtlemine iseeneslikuks ja Sa ei saa arugi kui Su aju soravaid lauseid moodustab. Tasub kindlasti proovida, sest kaotada pole midagi ja võita on rohkem kui Sa hetkel ette oskad kujutada. Parem suhtlusoskus võib nii mõnegi suhte päästa.
Nagu ma juba mainisin, oleks ma seda varem teadnud, oleks mu elus päris mitu tuksi läinud päeva hoopis paremini kulgenud. Õnneks olen nüüd palju teadlikum, eriti lähedastega suheldes. Ei saa veel öelda, et minu elus ei oleks enam konflikte ja arusaamatusi, sest ikka ma teen vigu ja minu suhtlus pole kaugeltki ideaalne. Sellegi poolest võin öelda, et konflikte on vähema ja kui märkan mõnda tekkimas, võtan täissõnumid appi ja kõik laabub valutult ja õnnelikult.
Kui see tundus huvitav või praktiline, siis kindlasti võiks Sinu lähedastel sellest kasu olla.
Kui sa soovid ka edaspidi sarnaseid mõtteid lugeda siis püsi meiega ja pane oma mail üleval kastikesse “Uuendused e-mailile:” või liitu RSS vooga.
Jälgi mind Twitteris: http://twitter.com/mihkelnurm/
Loe samal teemal ka harjutused