Käeteraapia

Avaldatud: www.taastusravi.ee lehel

Käeteraapiast on sulle abi, kui sul on/on olnud:

  • käetrauma (luumurrud, haavad, nihestused, põrutused, kõõlus- ja närvivigastused, pehmekoevigastused jne).;
  • karpaalkanalisündroom;
  • liigeshaigused, näiteks reumatoidartriit;
  • liigesvahetused;
  • insuldist/ajutraumast tingitud käe funktsioonihäire;
  • muudest neuroloogilistest haigustest tingitud käe liikuvuse häire, näiteks Guillain-Barree, Sclerosis Multiplex;
  • amputatsioonid;
  • bursiit;
  • rotaatormanseti vigastused;
  • „külmunud õla“ sündroom ehk adhesiivne kapsuliit;
  • epikondüliit;
  • närvipitsumised

Käeteraapias kasutame erinevaid tegevusi ja harjutusi, mis soodustavad käe liikuvuse ja osavuse taastamist ning jõudluse suurendamist, näiteks:

  • pehmekoe ja liigeste manipulatsioonid,
  • terapeutilised harjutused,
  • tegevused peenmotoorika parandamiseks,
  • armi käsitlused,
  • valu ja turse alane nõustamine,
  • tööergonoomika (asendite ja liigutuste alane nõustamine + ergonoomiline nõustamine),
  • kinesioteipimine,
  • tehniliste abivahendite alane nõustamine,
  • käeortooside alane nõustamine

Vastavalt vajadusele kasutame:

  • FES ehk funktsionaalset elektristimulatsiooni

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

  • kutaanset stimulatsiooni (Micro-Z kinnas)

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

  • TENS

70878-8187839

  • ultraheli
  • sooja- ja külmaravi

Vaata ka teemast Neuroloog

Juuksur jagab õpetusi kuidas juukseid õigesti pesta.

Kas sina tead, kuidas õigesti juukseid pesta? Kuidas valida endale sobiv palsam ja sampoon. Lihtsaid asju on vaja ikka üle korrata, eriti arvestades meie külma kliimat.

Nõu annab T&M Salongi spetsialistid kellel on välja töötatud ka oma koolitused!

Kuidas näeb välja õige peapesu?

Tundub naljakas, aga enamus inimesi teeb seda valesti. Korralik peapesu peaks aega võtma keskmiselt 15 minutit. Esiteks tuleb pead pesta šampooniga alati kaks korda, sest esimese korraga pesed maha mustuse ja tolmu ning esimene pesukord väga ei vahuta. Korrates pesu saavad juuksed eriti puhtaks, ja teisel korral tulevad esile ka raviained ja shampoon vahutab ohtralt.

Shampooni ei pea palju panema, et see töötaks. Shampooni võib olla teelusikatäis ja see tuleb kõigepealt hajutada pihkudel laiali ning siis alles peanahal. Asetades shampoonised käed pähe, peavad juuksed juba eelnevalt täiesti märjad olema. Vajadusel võid ka korgi sees šampooni veega lahjendada, et paremini seda pähe jaotada. Ja šampooni kannad ainult peanahale, sest see vaht, mis valgub otstele, peseb juba otsa puhtaks. Siis masseerid korralikult ja vahepeal lisad törtsu vett, masseerid uuesti ja nii mitu korda.

Kontrolli üle, et kindlasti kõrvatagused ning kukal saaksid ilusasti tehtud, kuna need kohad on kõige mustemad. Shampoonil võiks lasta siis ka peas natuke aega mõjuda, et ta mustuse lahti leotaks ja raviained juuksesse tungida jõuaks. Siis loputad korralikult ja siis kordad sama asja.


Alati hoida pigem kauem kui vähem. Paljudele tundub, et kuum vesi peseb hästi pea puhtaks, kuid päris nii see pole, sest kui peanahk on liiga soe hakkab see kiiresti kohe rasu tootma mis jällegi juuksed mustaks kiirelt teeb.

Ära vääna ega sakuta juukseid pärast pesu, sest nad võivad kiiresti murduda, lihtsalt pigista nendest üleliigne vesi välja. Isegi rätikut ei ole hea kaua peas hoida, sest niiskus juustest hakkab minema rätikusse ja juuksed muutuvad kuivaks. Vajadusel pigista paar korda juukseid kuivemaks.
föönitamine

Kas on vaja teha juuksemaske ?

Kui soov on anda oma juustele lisavitamiine siis kindel võimalus selleks on juuksemask. Maks annab ka teinekord väga hea parfüüm juustele. Juuksemaske on vajalik teha rohkem siis kui tunned vajadust selle järgi. Katkiste juuste puhul on mask hädavajalik. Siinkohal mängib suurt rolli see kui tõus on mask ja kui tihti seda kasutama peab. See info peaks olema igal konkreetsel maskil kirjas. Seda milline mask võib sulle kõige kasulikum olla võib öelda ilmselt vaid juuksur, sest ilmselgelt kõigile tundub, et just nende juuksed on kõige hullema seisus üldse, reaalsus on see, et väga tugeva maskiga on võimalik oma juuksed ka üle toita. Mis juhtub siis kui juukseid üle toita ? Vastus sellele on lihtne, juuksed võivad välja näha samasugused nagu kahjustatudki juuksed. Näiteks juuksed, mis vajavad niiskust – kui neile teha hoolega proteiinimaski, siis tulemuseks on see, et juus muutub veel kuivemaks ja kangemaks ja hakkab veel rohkem murduma, sest proteiinid annavad tugevust juurde. Rikutuid juukseid üle niisutades juhtub see, et juuksed hakkavad venima. Neile on vaja hoopis proteiine, et muuta nad tugevamaks ja vastupidavamaks.

Rõivad ?

Üldiselt on riiete puhul atraktiivne nende hind ja väljanägemine. Kangamaterjalide koostisele, rõivaste töötlemisel kasutatud kemikaalidele mõtleme palju harvem. Kandes uusi riideid meie kehad puutuvad kokku tegelikult ohtlike ainetega. Miks tuleb rõivastes esinevatele kemikaalidele tähelepanu pöörata? Seda kõike seletab meile lahkelt www.ewald.ee. Meil ei ole tänapäevase elustiili juures võimalik vältida kokkupuudet kõikide potentsiaalselt ohtlike kemikaalidega, kuid me saame tõsta oma tarbijateadlikkust ja teha paremaid valikuid. Kui me mõtleme nii, et kõik mis on meie naha peal on ka meie sees siis hakkame kindlasti rohkem mõtlema erinevatele ohtudele. Ei saaks öelda, et teadmised on võim, sest kui me neid teadmisi ei rakenda on need kasutud. Rõivaste tootmisprotsessist ei ole võimalik kõiki kemikaale välja jätta, kuid uute riiete valimisel saame teha teadlikke valikuid ning vältida kõige ohtlikumaid aineid.

Kuidas potentsiaalselt ohtlikud kemikaalid meie riietesse satuvad?

Kui kerida aega tagasi poest kuni riideesemete joonestusteni siis sinna vahele jääb hunnik protsesse mida tööriided peavad läbima enne kui tarbija neid üldse osta sooviks.

Igasugune disain ja stiil nõuab omamoodi lõpptulemust riidele, seda saab saavutada vaid erinevate protsesside käigus. Pluss töötlust saavad ka valminud riided, et lõpptulemus oleks täiuslikkuseni lihvitud. Lisaks kasutatakse teatud tüüpi kemikaale erinevate värviliste piltide pressimiseks ja trükkimiseks sangari särgid ja muudele riideesemetele. Neis leidub ftalaate.

Väga paljud nendest kemikaalidest on inimese tervisele ja keskkonnale ohtlikud. Probleemid keemia käitlemisega, töötlemisega jne on juba täiesti iga ettevõtte enda lahendada. Kuid osa nendest kemikaalidest jääb ka lõpptootesse, kas tahtlikult (et parandada mõne riideeseme teatud omadusi) või lihtsalt tootmisprotsessi jääkproduktina.

Riided on otseses kokkupuutes meie nahaga ning sealt võivad potentsiaalselt ohtlikud ained meie organismi sattuda. Samas ka pesu pesemisel tuleneb vesi on neid jääkaineid täis.

Milliseid kemikaale siis ikkagi riietes kasutatakse ?

Triklosaani (nahka ärritav ning kahjulik veeorganismidele) ja hõbeioone (väga mürgine veeorganismidele) võidakse kasutada näiteks spordiriiete töötlemisel, et parandada nende antibakteriaalseid omadusi, takistamaks bakterite levikut ja halb parfüüm.

Keelu on endale saanud dimetüülfumaraat, kuna see biotsiid võib esile kutsuda tõsiseid allergilisi reaktsioone. Kemikaali kasutatakse igapäevastes tarbekaupades. Väljaspool Euroopa Liitu asuvad tootjad võivad siiski DMFi erinevate toodete töötlemisel kasutada (näiteks lisades seda pakikestena toodete juurde) ja eksportida Euroopa Liitu. Ainet on hea kasutada ka hallituse tekke eest, mis võib transpordiga tekkida toodetele. Dimetüülfumaraat pakitakse väikestesse kottidesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse. DMF tungib läbi riiete tarbijate nahale ning võib põhjustada valulikku kontaktdermatiiti.

Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatsed asorühmi sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas ka toidutööstuses. Euroopa Liidus on teatud asovärvide kasutamine keelatud ning neid ei tohi kasutada inimese nahaga vahetult kokkupuutuvate tekstiili- ja nahktoodete värvimiseks. Asovärvidest eraldub aromaatseid amiine, millest osa on kantserogeensed ning asovärvid põhjustavad ülitundlikel inimestel allergiaid. Enamus neist väridest on vees lahustuvad ning kerge higistamise korral liiguvad ilma vaevata otse vereringesse või kopsude kaudu organismi.

Nonüülfenooletoksülaate (NPE) kasutatakse muu hulgas ka tekstiilide töötlemiseks. Selline doksiin on väga ohtlik kuna kuhjub elusorganismide kudedesse. Samuti põhjustavad antud ained hormonaalset häiret, sest nad kahjustavad östrogeene. Loodusesse satuvad need ained kodumajapidamisest ning suuremate tehaste heitveest, selle eemaldamine veest on väga raske. Euroopa Liidus on nende ainete kasutamise õigusaktides sätestatud piirangute abil oluliselt vähendatud, kuid siiski on NPE endiselt üsna laialdaselt kasutuses tööstuslikes protsessides ja toodetes, mis on valmistatud väljaspool Euroopa Liitu.
vabariietus
Keskonnale eriti pikka kahju võib teha ftalaadid. Ftalaatide kasutamine on EL õigusaktidega piiratud. Just viimast kasutatakse värviliste särkida printimisel.

Millist aknatüüpi eelistada

Ilmselt mäletab suurem osa meist veel aega, millal toasooja juurde saamiseks tuli radiaatorist lihtsalt kuuma juurde keerata või kui palav oli, sai aken avatud, hoolimata sellest, kui palju kulus raha soojuse peale. Nüüdseks oleme kütte hinnad omal nahal liigagi hästi selgeks saanud ning asunud otsima alternatiive, kuidas toad soojaks saaksid ja raha seejuures tasku jääks. Ka korteri seina soojapidavus vajab väga tihti järeleaitamist, on suurimaks soojakadude allikaks siiski aken.

Taskukohaseimaks lahenduseks vanade akende asendamisel olid esimesena turule jõudnud plastaknad. Hiljem tulid tootevalikusse veel ka puit- ja puit-alumiiniumaknad. Kulus veel natukene aega ning juba pidid aknaostjad oskama vastata küsimustele, kas parem on Saksa, Soome või Taani tüüpi aknaid; kas tellida standartsed või spetsiaalsed klaasid; kas aken peaks olema varustatud kahe- või kolmekordse klaaspaketiga; kas 3-kordse klaasiga aken peaks sisaldama 1 või kahte selektiivklaasi; kas klaaspaketi klaaside vahele tellida argooni või sobib ka standardne õhk, kas klaaspaketi vaheliistu laiuseks tuleks võtta 18 mm või leppida peenematega? Kindlasti lõppes paljude inimeste tahe end akende hingeeluga põhjalikult kurssi viia üsna pea ning telliti lihtsalt „head ja odavad“ aknad. Paraku seisavad need kliendid küllaltki suure tõenäosusega praegu samade küsimuste ees, mis 10-15 a. eest, sest tehtud kulutus ei mõtlegi end tagasi teenida. Et nii ei läheks, püüame käesoleva kirjatükiga asja pisut selgemaks teha ning loodame seeläbi teie aknavalikuid lihtsustada

Klaasivalikud
Lisaks tavalistele klaasidele on klaaspaketi koostamisel võimalik kasutada ka toonitud, karastatud või lamineeritud klaase, et rahuldada tellijate vajadusi nii ilu kui turvalisuse järele.

Milline aken on Euroopas eelistatuim
Ligi 90-ne protsendi Euroopa aknaostjate eeliseks on Saksa aken ning sedavõrd suur hulk inimesi ei saa mööda panna. Saksa tüüpi aken on väga praktiline ja seda on hõlbus kasutada ning mugav hooldada. Seetõttu peaks sobiva aknatüübi valik olema teiegi jaoks küllaltki lihtne.

Allikas: www.klaasmerk.ee